Uudised

Riigikohus selgitas 1. veebruari 2016. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-168-15 käendaja õigusi ja sissenõudja kohustusi olukorras, kus lisaks käendusele on nõue põhivõlgniku vastu tagatud pandiga ning võlausaldaja soovib algatada täitemenetlus selle pandi realiseerimiseks.

Võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) § 149 lg-st 5 tuleneb põhimõte, mille kohaselt, kui nõue on tagatud nii käenduse kui põhivõlgniku vara suhtes pandiga, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Isegi, kui pandiõigus ei ole seatud põhivõlgniku varale, siis vastutab käendaja võlausaldaja ees vaid ulatuses, milles põhivõlgniku kohustust ei õnnestunud täitemenetluses pandieseme võõrandamisest saadud tulemi arvel täita. Seetõttu on käendaja huviks, et võimalikult suur osa põhivõlast saaks kaetud pandieseme realiseerimisest saadava rahaga ehk et pandieseme realiseerimiseks läbiviidav täitemenetlus oleks efektiivne ja tulemuslik. Samuti, kuna käendajal on võimalik võlgnevuse tasumise korral nõuda endale nõude tagamiseks antud tagatiste, sh hüpoteekide ülekandmist, võib käendaja huviks olla põhivõlgniku kohustuse täitmine, ilma et võlausaldaja oleks käendaja vastu nõude esitanud, ja täitemenetluse vältimine.

Riigikohus analüüsis, kas võlausaldajal on kohustus enne pandiõiguse realiseerimiseks täitemenetluse alustamist sellest käendajat teavitada ning kas ja kuidas on käendajal võimalik ise täitemenetluses osaleda ning selle tulemit mõjutada.

Esmalt selgitas Riigikohus, et käendaja on TMS § 5 lg 1 mõistes käsitatav täitemenetluse osalisena, kellel on ka täitemenetluse seadustikus loetletud menetlusosalise õigused, nt õigus tutvuda täitetoimikuga, esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale jms. Muu hulgas on kohtutäituril sel juhul käendaja ees kohustus toimetada talle kätte vara arestimise ja enampakkumise aktid.

Riigikohus möönis, et võlausaldaja teavitamiskohustust reguleerivast VÕS § 146 lg-st 1 ei tulene võlausaldajale kohustust omal algatusel käendajat teavitada põhivõlgniku vastu täitemenetluse alustamisest. Et aga käendaja saaks täitemenetluse osalisena efektiivselt enda õigusi kaitsta või nõude tasumisega täitemenetlust vältida, on tulenevalt VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttest pandipidaja kohustatud teatama pantijaks mitteolevale käendajale oma kavatsusest algatada pandi realiseerimiseks täitemenetlus. Kohus rõhutas, et selle teavitamiskohustuse rikkumine ei anna käendajale iseenesest õigust keelduda käenduskohustuse täitmisest, kuid tal on võimalik esitada võlausaldaja vastu kahju hüvitamise nõue. Sellisel juhul tuleb käendajal tõendada, et ta oleks täitemenetlusest teadasaamisel enda tegevusega hoidnud ära oma vara vähenemise.

Lisaks heitis viidatud kaasuses käendaja võlausaldajale ette tema passiivsust, väites, et võlausaldaja on rikkunud kohustust aidata kaasa sellele, et pandieseme realiseerimiseks läbiviidava täitemenetluse tulem oleks võimalikult suur. Riigikohus selgitas, et üldjuhul ei ole sissenõudjal täitemenetluse korraldamises aktiivse osalemise kohustust. Samas leidis kohus, et kui sissenõudja on pahatahtlikult takistanud täitemenetluse efektiivset läbiviimist, võib see anda käendajale alust sissenõudjalt kahjuhüvitise nõudmiseks.