Perearsti ja patsiendi usaldussuhe – kas perearstil on õigus keelduda patsiendi nimistusse võtmisest või arvata patsient nimistust välja?
Viimasel ajal on meedias kõneainet tekitanud perearstide nimistute suuruse ja nimistutesse võtmise keeldumisega seonduvad küsimused. Postimehes ilmus hiljuti artikkel, kus perearstide seltsi juht Le Vallikivi tõi välja, et perearstide koormus on suur ning sageli on arstid raske valiku ees, kas rikkuda seadust, mis ei luba nimistusse võtmisest keelduda, või seadust, mille kohaselt peab ägeda haigusega vastuvõtule saama samal päeval[1].
Samuti leidis Äripäevas äsja kajastamist päevakajaline teema patsientide EMOsse pöördumisest ja perearstisüsteemi ebaefektiivsest toimimisest[2]. Artiklis viidati Riigikontrolli poolt koostatud auditile “Erakorraline meditsiin”[3], mille kohaselt oleks vaja muuta tõhusamaks meie meditsiinisüsteemi toimimine, sest eelmisel aastal ligi 57% EMO patsientidest oleks pidanud pöörduma hoopiski perearsti poole.
Vähem oluline ei ole ka küsimus, millele ei ole varasemalt suurt avalikku tähelepanu pööratud, kas perearstidel ei peaks olema õigus keelduda patsiendi nimistusse vastu võtmisest või nimistust välja arvamiseks, kui perearsti vastu puudub usaldus või on arst kaotanud usalduse patsiendi suhtes.
Riigikontrolli audist[4]selgub, et ühe põhjusena, miks nii palju patsiente pöördub EMOsse mitte perearsti poole, on usalduse puudumine teenuse osutaja (perearstide) vastu. Usaldussuhe on alati aga kahepoolne. Ka arsti ning patsiendi vaheline usaldus toimib mõlemapoolselt – arst peab usaldama oma patsienti kui ka patsient arsti, et ravi tulemus ja kvaliteet oleks võimalikult efektiivne.
Kehtiv tervishoiuteenuste korraldamise seadus ei näe aga perearstile võimalust keelduda patsiendi enda nimistusse võtmisest, kui perearsti ja patsiendi vahel on usaldussuhe rikutud. Sotsiaalministri määruse “Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv” § 4 lõige 2 kohaselt keeldub perearst isiku registreerimisest nimistusse, kui nimistusse kantud isikute arv ületab Terviseameti määratud nimistu piirsuurust, välja arvatud juhul, kui registreerimisavalduses märgitud Eesti rahvastikuregistri elukoha aadress on perearsti teeninduspiirkonnas või patsiendi perekonnaliige on registreeritud nimistusse.
Kui tuua paralleele advokaadi ja arsti ameti vahel, siis mõlemal juhul rajaneb nii arst – patsiendi kui ka advokaat – kliendi suhe usaldusel. Vastupidiselt perearstidele, on aga advokaatidel õigus Eesti Advokatuuri eetikakoodeks § 18 lõige 2 punkti 3 kohaselt oma algatusel loobuda endale õigusteenuse lepinguga võetud ülesande täitmisest või lõpetada õigusteenuse leping, kui klient tegutseb advokaadi juhiste vastaselt või muul viisil väljendab selgelt, et ta on kaotanud usalduse advokaadi vastu.
Perearsti nimistust välja arvamine on erandlik, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 8 lõige 44kohaselt arvab Terviseamet isiku perearsti nimistust välja, kui nimistusse kantud isik ei ole Eesti rahvastikuregistri objektiks või kui ravikindlustamata isiku elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel ei asu Eesti Vabariigis.
Patsiendil on aga võimalus väga lihtsalt oma perearsti vahetada, sest tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 8 lõige 3 kohaselt on patsiendil (igal Eesti kodanikul ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel) õigus vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti.
Praktikas ei ole harvad juhud, kus perearsti ja patsiendi vahel on usaldussuhe rikutud, kuid perearstil ei ole võimalust patsiendi nimistusse võtmisest keeldumiseks või nimistust välja arvamiseks. Näiteks juhtum, kui perearst on teadlik patsiendi tõsisest alkoholi – või narkootikumide sõltuvusest ning keeldub isikule relvaloa jaoks vajaliku tervisetõendi väljastamisest, kuid isikul on õigus lihtsalt perearsti vahetada, mis võimaldab tal vajalikud dokumendid ikkagi kätte saada. Hilisemalt on hakanud ka isik kaebama Terviseametile arsti tegevuse peale ning on soovinud nimistusse tagasi tulla. Ja sellisel juhul ei ole perearstil usalduse kaotuse tõttu õiguspärast alust patsiendi nimistusse võtmisest keeldumiseks.
Samuti ei ole perearstidele võõrad juhtumid, kus patsient kaebab põhjendamatult arsti tegevuse peale, eirab korduvalt arsti ravijuhiseid ning ei tee koostööd või lausa ähvardab perearsti, mis muudab edaspidise koostöö ja usaldussuhte keeruliseks või teatud juhtudel isegi võimatuks.
Kuigi põhiseaduse § 28 tuleneb igaühe õigus tervise kaitsele, siis tuginevalt eelpooltoodule peaks perearstidel teatud juhtudel olema võimalus usalduse puudumise tõttu keelduda patsiendi nimistusse võtmisest või nimistust välja arvamiseks.
Loomulikult peaks arvesse võtma sellise seadusliku võimaluse loomisel (usalduse kaotuse tõttu nimistusse võtmisest keeldumiseks ja nimistust välja arvamiseks), et praktikas ei oleks võimalik perearstidel põhjendamatult või liiga kergekäeliselt keelduda usalduse kaotuse tõttu patsientide nimistusse võtmisest või juba olemasolevad patsiendid nimistust välja arvata. See tähendab, et usalduse kaotusele tuginemine peaks olema igal juhul kaalutletud ja põhjendatud (nt Terviseameti loal), mida võiksid perearstid rakendada vaid erandlikel juhtudel.
Riigikontroll on ka oma auditis[5]välja toonud ettepanekud, kuidas saaks vähendada patsientide EMOsse pöördumiste arvu ning muuta tõhusamaks perearstisüsteemi toimimist. Riigikontrolli ettepanekutele lisaks võiks seadusandja ka kaaluda perearstidele võimaluse andmist teatud juhtudel keelduda usalduse kaotuse tõttu patsientide nimistusse võtmisest või nimistust välja arvamiseks.See aitaks kaasa perearstide halduskoormuse ja kulude vähenemisele (nt patsientide kaebuste lahendamine) ning seeläbi vabanevat ressurssi saaks kasutada täiendavate patisentide ravimiseks. Samuti aitaks see muuta efektiivsemaks meditsiinisüsteemi üleüldisemalt, et patsiendid usaldaksid oma perearsti ning perearstid oma patsiente.
Kirke Treial
Advokaadibüroo Turnstone advokaat
[1]Kuupak, K. Perearstide valik: kumba seadust rikkuda? Postimees, 29. oktoober 2018.
[2]Matsalu, E. Perearstide olukord põletab tervishoiu raha. Äripäev, 01. november 2018.
[3]Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Erakorraline meditsiin. 23.10.2018, Tallinn.
[4]Vt. viide 3.
[5]Vt. viide 3.