Uudised

Eile langetas Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuse, mis muudab kohtupraktikat vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamise ja eriti käenduslepingute sõlmimisega seonduvalt. Esmakordselt pööras Riigikohus tähelepanu pankade tegevusele käenduslepingute sõlmimisel. Antud juhul sõlmis 20-aastane üliõpilane käenduslepingu, mille käendatav kohustus võrdus tema 60 aasta sissetulekuga. Kolleegium sedastas, et kui käendatav summa on sedavõrd ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid kulutusi kandes võimalik tagatava laenulepingu tähtaja (või oma eeldatava eluea) jooksul sellist rahasummat tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvelt, või kui see summa on sedavõrd suur või ebamäärane, et tähendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut vastutust, võib käendusleping olla vastuolus heade kommetega ka ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu.

 

Ka vastutustundliku laenamise osas selgitas kolleegium, et pank peab professionaalse krediidiandjana täpsemalt selgitama, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja arvestada edaspidi, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Pank ei tohiks laenuotsuse langetamisel juhinduda ainuüksi laenutaotleja poolt esitatud ebaselge sisuga dokumentidest ja viidata laenusaaja kohustusele esitada tõeseid andmeid, vaid peab ise kontrollima, kas esitatud dokumentide põhjal saab järeldada, et laenusaaja maksevõime lubab tal laenu tagasi maksta. Kahtlusi võiks Riigikohtu hinnangul äratada asjaolu, et arvestatud kuusissetulek avalikult suhteliselt vähetuntud tööandjalt on laenu taotlemise ajal erakordselt kõrge ja võib olla ka eluliselt ebausutav ning arvestada ja kontrollida tuleks tööandja püsivat võimet sellist sissetulekut tagada. Samuti võiks kahtlust äratada asjaolu, kui laenutaotleja sissetulek suureneb just enne laenu taotlemist. Renditulu arvestamisel sissetulekuna peaks professionaalne laenuandja kontrollima vähemasti, kas, kaua ja millistel tingimustel oli rendi maksmine lepinguga ette nähtud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise puhul saab laenusaaja kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid, muuhulgas nõuda rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist ja intressi vähendamist.

 

Vaidluses Danske Bank A/S-iga esindas laenusaajat ja käendajat vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko. Riigikohtu 7-liikmeline tsiviilkolleegium vaatas asja läbi suulisel istungil 04.12.2017.

 

Lähemalt saab lugeda siit:

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-14-21710%2F105